Piimatööstuse Tere eksport ületas septembris esmakordselt siseturu müügi, moodustades kogumüügist üle 50 protsendi.
Tere juhatuse esimehe asetäitja Ülo Kivine ütles, et tegu on ajaloolise hetkega. "Tere juhid on viimasel ajal palju Venemaa ekspordi suunal tööd teinud. Oliver Kruuda on domineeriva osa ajast just selle turu arendamisega seotud komandeeringutes," viitas ta suuromanikule.
Kivine lisas, et Tere kasvav eksport on positiivne uudis ka kõigi siinsete piimatootjate jaoks. "Ühelt poolt annab see täiendava kindlustunde tuleviku suhtes. Teisalt aga tähendab see, et Eestis toodetud piimast valmistatud kvaliteetsed ning maitsvad piimatooted jõuavad Eesti tarbijate kõrval ka välisturgudele," sõnas ta.
Ekspordiks minevate Tere toodete portfelli kuulub täna üle 30 nimetuse, seal hulgas nii tavapiima- kui ka lisandväärtusega tooted. Kivise sõnul loodab Tere eksportida tänavu ligi miljardi krooni eest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tere peamised eksporditurud olid septembris Skandinaavia, Venemaa ning Läti ja Leedu.
AS Tere annab tööd 570 inimesele Tallinnas, Paides, Viljandis ja Põlvas. Tere eelmise aasta konsolideeritud käive ületas 1,4 miljardit krooni.
Seotud lood
Käibemaks esmatarbekaupadel peaks olema null või muust kaubast väiksem nagu näiteks Soomes, rääkis ASi Tere juhatuse esimees ja suuromanik Oliver Kruuda ning kutsus põllumehi üheskoos riigikogu ette pikettima.
Eesti piimatööstusettevõte AS Tere ja Eesti piimandusühistu E - Piim sõlmisid eellepingu strateegilise koostöö alustamiseks, ühe võimalusena kaaluvad ettevõtted ühinemist 2010. aasta lõpuks.
Tere suuromaniku Oliver Kruuda asetäitja Ülo Kivine ja E-Piima juht Jaanus Murakas põhjendasid strateegilise koostöölepingu sõlmimist sooviga arendada rahvusliku kapitali koostööd piimandussektoris.
„Oleme siin öö läbi tegelenud,“ ütles Tere AS juhatuse liige Ülo Kivine piima kokkuostust rääkides ja lisas, et öösel ja ka täna pole nad siiski mõnedesse farmidesse piima järele pääsenud.
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.