• 03.05.13, 12:25
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Metsa- ja puidusektori lisandväärtus kõrgem kui kunagi varem

Eesti metsa- puidusektori ettevõtted toodavad enam lisandväärtust kui kunagi varem. Möödunud aasta kokkuvõttes oli sektori ettevõtete lisandväärtuse maht 683 miljonit eurot.
Metsasektori ettevõtete lisandväärtuse arvestuses alates aastast 1995 on lisandväärtuse näitaja kogu sektori peale kasvanud seitse korda, teatas Metsa- ja Puidutööstuse Liit. 
Majanduslanguse eelne lisandväärtuse rekord jäi aastasse 2007, mil suudeti saavutada 660 miljoni euro tase. Aastal 2008 alanud languse järel, kui lisandväärtus oli 579 miljonit eurot, kukkus 2009. aastal lisandväärtuse näitaja tasemeni 458 miljonit eurot.
2010.aastal algas aga uus tõus ja jõuti tasemeni 582 miljonit eurot, 2011.aastal jõuti 665 miljoni euroga senise rekordini. 2012. aasta kokkuvõtteid tehes tähistab metsa- ja puidusektor 683 miljoni eurose lisandväärtuse loomisega uut rekordit.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kõige enam lisandväärtust, 324 milj eurot, loovad  puidutööstuse ettevõtted, järgnevad metsamajandus 186 milj euroga, mööblitootmine 118 miljoni euroga ning paberi ja tselluloosi tootmine 55 miljoni euroga. Eesti metsa- ja puidusektori ettevõtete panus töötleva tööstuse lisandväärtuse loomisse on 21,2%.
 „Kõigi aegade suurim metsa- ja puidusektori lisandväärtus on selge märk sektori professionaalsusest, jätkusuutlikkusest ja rahvusvahelisest konkurentsivõimest,“ kommenteerib Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees Martin Arula.
„Lisandväärtus on sektoris makstud palkade ja maksude, ettevõtete kasumi ning kulumi summa. Tegelik Eesti riigile laienev kasu on veelgi suurem – meie sektor annab tööd ka transpordi-, kütuse-, energia- ja paljudele teistele toetavatele sektoritele."
 
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 01.04.26, 15:15
Eesti tööstuses on puudu kuldsetest kätest, mis tulevad üha enam appi piiri tagant
Eesti tööstus seisab silmitsi paradoksiga – tööd ja tellimusi justkui jagub, kuid inimesi, kes need ära teeksid, mitte. Eriti terav on puudus kvalifitseeritud oskustöölistest nagu keevitajad ja CNC-pingi operaatorid, kelle leidmine kohalikult tööturult on muutunud pea võimatuks. “Spetsialistide puudus on jätkuvalt kõrge – uusi inimesi ei tule piisavalt peale ja samal ajal liigub kogenud tööjõud pensionile,” selgitab olukorda Hansavesti asutaja Janek Sirg.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele