Järjest rohkem võimust võttev kevad toob lähemale ka aja, kui algab kuuse-kooreüraski lendlus ja puude asustamine. Praegu on metsaomanikel õige aeg võtta ette tegevusi oma metsa kaitseks. Mida metsaomanik teha saab, seda tutvustab Keskskonnaagentuuri blogis Keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialist Merit Ehrpais.

- Kooreüraskid asustavad peamiselt kuusepuid.
- Foto: Toomas Kelt
Kuuse-kooreürask asustab kuuske ning harvem mändi. Asustamiseks sobivad talle nii lamavad tüved, värske metsamaterjal kui ka seisvad ning nõrgestatud puud, enamasti vanuses 50−60 aastat. Sageli asustavad üraskid puid, mis asuvad hõredamates puistutes, metsaservades, häilude ääres ning raiesmike veeres. Kui üraskite arvukus on suur, siis asutatakse ka elujõulisi kuuski.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ühe esimese metsamajandusele keskendunud ettevõttena avaldas Foreko grupp oma kestlikkuse aruande. Ettevõtte teatel on selle taga soov tutvustada, mida tähendab praktikas vastutustundlik metsamajandamine ja näidata uusi võimalusi, mida pakub metsandusele osalemine teadusprojektides, aga ka tehnoloogia kasutamine.
Keskkonnaagentuuri ja RMK andmete põhjal on tänavune kuiv ja soe suvi loonud viljaka pinnase kuuse-kooreüraski arvukuse kasvuks. Juuli teises pooles on soodsate ilmaolude püsimisel oodata juunis koorunud noormardikate lendlust ning teise põlvkonna haude rajamist, mistõttu tasub oma metsal pilk peal hoida eelkõige just neil metsaomanikel, kelle maadel kasvab kuuseenamusega puistuid.
Eesti toiduainetööstuses ei ole tavapärane, et toode liigub küpsetusest täisautomaatselt pakendamisse. Saarioinen Eesti OÜ valmistoidutehases sai see aga reaalsuseks tänu Multivaci robotlahendusele, mis ühendab küpsetuse ja pakkimise üheks toimivaks tervikuks. Uued pannkookide pakkeliinid aitavad lahendada tööjõu-, hügieeni- ja efektiivsuse väljakutseid ning loovad lisandväärtust kogu tootmisele.