Balti riigid on pöördumas majanduskasvu kursile, kuid taastumise kiirus ja kvaliteet erinevad – võtmerollis on just tööstuse olukord ja eksport.

- Leedu on Balti riikidest näidanud kiireimat majanduskasvu. Pildil Leedu Töösturite Konföderatsiooni presidet Tomas Prüsas konverentsil Tööstuse äriplaan 2025.
- Foto: Raul Mee
Citadele panga ökonomisti Aleksandras Izgorodinase sõnul on Eesti, Läti ja Leedu ületanud majanduslanguse faasi, ent ühtlasest kasvust on vara rääkida. Tööstuse ja ekspordi seis peegeldab, millises tempos erinevad riigid taastuvad – Leedu liigub ees, Eesti tuleb viimasena, kuid võib juba järgmisel aastal Lätist mööduda.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti kaubandust ei saa võrrelda Leedu ega Lätiga: konkurents hoiab meil hinnataset madalamal, kirjutab pagaritööstuse Mantinga Eesti juht Rain Palmiste.
Läti puidutööstus ekspordib peamiselt saematerjali ja küttepuitu, kuid keerukamate ja kõrgema lisandväärtusega toodete osakaal püsib väike. Arengut takistavad investeeringute nappus, bürokraatia ja vähenenud konkurentsivõime naaberriikidega võrreldes, vahendab Läti ringhääling LSM telesaates kõneldut.
Leedu minister: „Suurprojektid peaksid valmima kuude, mitte aastatega!“
Leedu majandus- ja innovatsiooniministeerium algatas seadusemuudatused, mille eesmärk on kiirendada suurte investeerimisprojektide elluviimist. Kaitsetööstuse eeskujul võiks suurte tööstusettevõtete ehitus alata enne kõigi lubade ja kooskõlastuste saamist.
Tootmisettevõtted seisavad silmitsi üha keerukamate nõudmistega: tellimuste tähtajad lühenevad, kvaliteedistandardid karmistuvad ja kuluefektiivsuse vajadus kasvab. Globaalsed tarneahelad ja digitaliseerimine sunnivad otsima viise, kuidas tagada sujuv tootmine ja andmepõhine juhtimine.