Leedu riikliku energiaettevõtte juht
võrdles eile Ignalina tuumajaama keskkonnamõju arutelul tuumajaama
salateenistusega, millest tulenevalt on jaama tasuvusuuring salastatud.
Tallinnas toimunud Ignalina uue tuumajaama piiriülese keskkonnamõju hindamise programmi arutelul teatas Leedu Energia tuumaenergeetika osakonna juhataja Marius Grincevicus, et kuna riikide salateenistused ei avalda spetsiifilisi andmeid, ei näe ta mingit põhjust, miks peaks Ignalina uue tuumajaama tasuvusuuring olema avalik, teatas riigikogu roheliste fraktsioon.
"Grincevicus selgitas, et üks põhjusi uuringu salastamiseks on asjaolu, et tuumajaam peab energiat hakkama tootma konkurentsitingimustes," ütles EER (Erakond Eestimaa Rohelised) riigikogu fraktsiooni aseesimees Marek Strandberg, märkides, et Leedu riiklik energiaettevõte naudib samasugust monopoolset seisundit nagu Eesti Energia.
EER Riigikogu fraktsiooni esimees Valdur Lahtvee osundas koosolekul, et hinnatavate alternatiivide arv ja olemus, nii nagu programmis kavandatud, on piiriüleste mõjude piisavaks hindamiseks puudulik ning alternatiivide võrdlemise metoodika on programmis esitamata.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Rohelised tegid piiriülese keskkonnamõju hindamise programmi 18 parandusettepanekut.
Seotud lood
Soome Olkiluoto tuumajaama kolmanda
reaktori valmimise lükkumisest on kohumas hiigelarve Põhjala energiatarbijatele,
kirjutab Kauppalehti.
Eesti tööstus seisab silmitsi paradoksiga – tööd ja tellimusi justkui jagub, kuid inimesi, kes need ära teeksid, mitte. Eriti terav on puudus kvalifitseeritud oskustöölistest nagu keevitajad ja CNC-pingi operaatorid, kelle leidmine kohalikult tööturult on muutunud pea võimatuks. “Spetsialistide puudus on jätkuvalt kõrge – uusi inimesi ei tule piisavalt peale ja samal ajal liigub kogenud tööjõud pensionile,” selgitab olukorda Hansavesti asutaja Janek Sirg.