Aldo Kaljumäe: tehisaru kärbib tööstuse energiakulusid ja kiirendab projektide haldust
Tehisaru (AI) ei ole tööstuses enam kauge tulevikumuusika, vaid praktiline tööriist, mille üks selgepiirilisemaid väljundeid on energeetika. Saksa Automaatika tööstusprojektide juhi Aldo Kaljumäe kinnitusel on AI-st saanud asendamatu abiline nii lähteülesannete analüüsimisel, nõuetele vastavuse kontrollimisel kui ka koodi kirjutamisel.
Aldo Kaljumäe sõnul on AI muutunud tetaud ülesannete täitmisel asendamatuks abiliseks.
Foto: Arno Mikkor
Eriti perspektiivikaks peab Kaljumäe tehisaru rakendamist energiaprojektides, kus ettevõtted püüavad siluda energiatarbimise piike ja siseneda sagedusturgudele. Selliste investeeringute tasuvusaeg on märkimisväärselt lühike, jäädes vaid poole ja ühe aasta vahele. Siiski märgib ekspert, et lahendus on majanduslikult põhjendatud eelkõige energiamahukatele tootmistele, mille liitumisvõimsus ületab ühe megavati piiri.
Eesti tööstussektoris räägitakse palju tehisarust ja automatiseerimisest, kuid Stoneridge Electronicsi Eesti värske juhi Nadežda Dementjeva sõnul algab tegelik efektiivsus märksa lihtsamast kohast ning võti peitub tootmisprotsessi läbipaistvuses ja suutlikkuses asendada tagantjärele reageerimine andmepõhise ennetustööga.
Peame leidma kompromissi tootmise ja toote arendamise vahel ehk me ei saa keskenduda ainult ühele, ütles inseneriharidusega Eesti Energia juht Andrus Durejko suursündmusel „Tark tööstus 2026“ antud intervjuus. Ta lisas, et tähelepanu tuleks pöörata aga tervele väärtusahelale.
Töörõivad on igas tootmis- ja tööstusettevõttes igapäevatöö loomulik osa. Samas tähendab nende haldamine ettevõtete jaoks sageli hulka nähtamatut tööd. Mida rohkem on töötajaid ja mida suurem on personalivoolavus, seda keerulisemaks töörõivaste haldamise süsteem muutub.